Kuidas kohale saada? Kui alustad Eestist ja pole just eriline raudteede või busside fänn, siis ikka lennukiga. Kolm tundi lendu pole tappev ja kui on pilvitu, siis näed tee peal Rootsi, Taani, Hollandi ka ära. Muidugi, kui oled juba
näiteks Pariisis või Brüsselis, siis võib ka rongi kaaluda. Londonit teenindavad järgmised lennujaamad: Heathrow, Gatwick, Stansted, London City, Luton ja Southend.
Praegu toimub Tallinnast mitmeid otselende, mina küll soovitaksin neid eelistada ümberistumistele. Palju närvikulu jääb ära.
Kui valid lennupiletit hinna järgi, siis tasub silmas pidada ka maapealse transpordi kulu. Kuna niikuinii tasub soetada linnatranspordi
kaart (kas Travelcard või Oyster), siis Heathrow ning London City on ühendatud metroovõrguga. Teised lennujaamad asuvad kaugel ja
tuleb arvestada lisakuluga paarkümmend naela linna ja tagasiteel linnast välja saamiseks. Seega võib odavam lennupilet koguni kulukamaks minna.
Varasematel aegadel sai Ühenkuningriiki ka ID-kaardiga, aga nüüd peab ikka juba pass olema. Riik pole schengeni ruumiga pole kunagi ühinenud. Seega toimub hoolikas dokumentide kontroll mitte üksnes lennukile minekul, vaid ka sealt väljumisel. Võidakse (või ka mitte...) esitada küsimusi reisi eesmärgi, kestvuse, peatuskoha ja kaasas oleva rahasumma kohta.
Eesti kodanikul peab olema ka ETA (electronic travel authorisation). Selle saab vormistada Internetis ja maksab mõnikümmend eurot. ETA kehtib kaks aastat. Seda vormistust pakuvad mitmed saidid, kuid kõige usaldusväärsem on ametlik valitsuse sait: https://www.gov.uk/eta
Suurim Londoni lennujaamadest. 24 km keskusest lääne suunas. Kõik terminalid on ühendatud metroovõrguga, sõit kesklinna kestab 45 minutit.
Öisel ajal, kui metroo ei tööta, sõidavad iga poole tunni tagant ööbussid N9 iga terminali eest.
Meie lennud kasutavad kõige sagedamini 5. terminali. Selle terminali väravad asuvad tegelikult kolmes hoones.
Põhiline hoone on A, seal toimuvad operatsioonid pagasiga, turvakontroll jne. B ja C on suure hoone väiksemad
koopiad ja asuvad päris kaugel. Niisiis, ära imesta, kui lennukilt maha tulles ei oota sind kohe ees mingid
dokumentide kontrollid, toll ja pagasi kättesaamine, vaid tuleb hoopis asuda "minimetroo" vagunisse ja kuhugi
sõita.
Pisut aimu saab lennujaama suurusest ehk järgnevast videost 
.
40 km lõunas. Rongiga saab Victoria jaama 30 minutiga. Gatwickis on üks lennurada, kuid kaks lennujaama. Neist põhilises, lõunapoolsemas, on ühendus raudteega. Teise jaamaga ühendavad seda estakaadil sõitvad ilma juhita tasuta bussid. Või on need minirongid ... Sõit on lühike, aga huvitav. Märkusena, et "gatwick" tähendab arhailises keeles kitsefami.
80 km kirdes. Rong Stanstead Express (otse tunnelist lennujaama all) jaama Liverpool Street sõidab 47 minutit. Aga kui väljud poolel teel jaamas Tottenham Hale ning sõidad edasi metrooga (Victoria Line), saad kiiremini kohale.
10 km keskusest ida poole. Otse lennujaama väljapääsu kõrval on DLR (Docklands Light Railway) jaam. Sealt saab otse jaamadesse Bank (ja Tower Gateway), kus saab ümber istuda mitmetele metrooliinidele.
Lennujaam on kesklinnale väga lähedal, seepärast kasutavad seda paljud rikkurid. Kuid, ausalt, lennujaama hoone näeb välja, nagu pisut ümberehitatud juurviljaladu. Võrreldes Tallinna lennujaamaga, mis on tõeliselt ilus, nagu võrdleks Mercedest Zaporožetsiga. 
Lähiaastatel on kavas see lennujaam likvideerida.
45 km loodes. Süstikbuss Parkway raudteejaama. Sealt rongiga Capital Connection King's Crossi jaama. Sõidu kestvus 30 kuni 45 minutit.
Ettevaatust! Lennujaam esineb sageli maailma halvimate lennujaamade nimekirjades, parem oleks sinna mitte sattuda.
68 km ida poole. Eestist ega üheski meie naabermaast sinna lende hetkel ei toimu, vaevalt, et sa sinna satud. Ühendus raudteerongidega.