Inglismaal kehtib rahaühikuna nael (pound sterling, lihtsamalt pound). Peenraha on penn (pence). Mingi rahasumma tasuks eelnevalt kodumaal vahetada (igal pool kaardiga ei saa maksta), sest lennujaamade
rahavahetuses võivad kehtida üsna röövellikud kursid ja teenustasud.
Slängis võib rahaühik olla ka "quid" ja "p" ("kuid" ja "pii",
need nimed on AINSUSES, olenemata sellest, mitukümmend raha sul on). Pole ka raske leida
Londonis raha vahetamiseks kohti. Postkontoreis ja mujal. Neid kohti kutsutakse Bureau de Change.
Vahetada saab mõistagi ka pankades.
Arvesta, et raha vahetamisel võidakse nõuda isikut tõendavat dokumenti. 500-eurose vahetamisega võib probleeme olla, võta väiksemaid rahatähti kaasa.
Paberrahaga ilmselt probleeme ei teki, neile on väärtus ilusasti suurelt peale
trükitud. Pisut raskem on kohe õigeid
münte vajadusel valida.
Enamikul müntidest (uuematel) pole üldse numbrilist väärtust peal, see on kirjutatud sõnades ja üpris väikese kirjaga.
Müntide väärtuste jada on sama, mis euromüntidel. Seega 1, 2, 5, 10, 20, 50. Lisaks 1 ja 2 naela. Tegelikult on olemas ka metallist viienaelane, aga seda pole isegi paljud kohalikud näinud. Ühe- ja kahepennised on vasksed,
2 penni üllatavalt suur. 5 ja 10 on hõbedased. 20 ja 50 on samuti hõbedased, aga... seitsmekandilised. Mõistagi, sama värvi ja kujuga
müntidest suurema väärtusega on ka mõõdult suurem. Naelase mündi tunneb hõlpsasti
ära selle järgi, et see on ebatavaliselt paks. Uuema väljalaske 1 ja 2 naela on nagu vastavad euromündidki kahest erinevast metallist.
Kui uurid uuemate müntide tagakülge, siis võivad hämmastust tekitada imelikud kujundid. Uudishimulikule selgituseks - need on pisikesed
tükid,
mis on lõigatud riigivapist.
Müntide esiküljel on kuninganna reljeef ja kiri D • G REG • F • D. See tähendab:
Dei Gratia Regina Fidei Defensatrix (lad. Jumala armust kuninganna, usu kaitsja, kuninga puhul oleks Rex Fidei Defensor).
Mündi väärtus on tagaküljel, aga nagu juba öeldud, suhteliselt raskesti loetav.
Müntidel on kuninganna sellisena, nagu ta nende vermimise aastal välja nägi,
paberrahadel on ta palju noorem. Praegu on võimul kuningas, aga tema pildiga raha alles tasapisi hakkab tulema. Kuninganna pildiga raha jääb ilmselt veel kaua kehtima.
Kui müntide ajalugu rohkem huvitab, võid vaadata seda videot .
Ühistranspordist on Londonis esindatud metroo*,
raudteed, bussid ja trammid. Tõsi küll, trammi nägemiseks
peab kesklinnast ikka üsna kaugele minema. Metroo- ja raudteejaamades saab osta automaatidest üksikpileteid, aga soodsam on soetada sõidukaart**. On olemas ka kaaart nimega Travelcard, aga see tundub tasapisi välja surevat...
Londonlased ise kasutavad peamiselt kaarti nimega Oyster (uuemal ajal üha levinum on ka kontaktivaba pangakaardiga maksmine, aga see ei pruugi iga välismaise kaardiga toimida, pealegi pole mõistlik oma pangakaarti igas jaamas välja võtta, olgu see ilusti peidus).
Oyster on plastkaart, mis tuleb 7 naela eest osta ja siis sinna peale raha laadida (kutsutakse top up).
Üsna sarnane Eestiski kasutusel olevate kaartidega. Erinevuseks vaid ehk see, et lahkudes saab kaardi tagasi müüa ning saada tagasi ka kogu sinna jäänud kasutamata raha (kuni 10 naela). Kui seda otsustad siiski mitte teha, siis seal olev raha ja kaart ise ei aegu, võid ka aastate pärast Londonisse
sattudes seda edasi kasutada. Metroos ja raudteejaamades tuleb Oyster valideerida (seda vastava lugeja ees vibutades) nii sisenemisel kui väljumisel.
Bussis tuleb valideerida vaid sisenemisel (lugeja on juhi juures, sageli ka mujal). Trammi puhul on lugeja perroonil.
Ühekordse pileti annab automaat tagasi sisenemisel, väljumisel enam mitte. Seega hoia pilet sõidu ajal alles, muidu ei pääse välja.
Bussis sularahas ega kaardiga (va kontaktivaba kaart) maksta ei saa.
Metroo on väga mugavalt ja lihtsalt kasutatav. Infot on palju ja minimaalsegi inglise keele oskuse puhul on mugav sihtkohta pääsemine üsna lihtne
(videode rubriigis on ka video põhjaliku seletusega).
London on suhteliselt tasane ja lähimast metroojaamast vaatamisväärsuseni jõudmine jalgsi kerge.
NB! Ühistranspordi peatused/jaamad on Londonis tähistatud märgiga, mida kutsutakse "roundel". See kujutab endast ringi enamasti valgel foonil ja keskel on horisontaalne joon, mis kannab peatuse/jaama nime. Värv ütleb, millise transpordiliigiga on tegu, vaata jooniselt. Mõnes bussipeatuses on horisontaaljoon valge, need on nõudepeatused, kus buss peatub vaid nõudmise peale. Ära bussijuhile meeleheitlikult lehvita, märguandeks piisab, kui seisad kõnnitee teepoolses servas ja tõstad vasaku käe lahtise peopesaga jala kõrvale umbes 45 kraadi. Bussist väljumiseks tuleb enne peatust pressida vastavat nuppu. Tasuks seda alati teha, sest enamasti ei tea sa ju, kas järgmine peatus on või ei ole nõudepeatus.
Linna vaatamisväärtustega tutvumiseks on spetsiaalsed bussid, mida kutsutakse Hop On Hop Off. Aga need on üsna kallid. Soovitaksin kesklinnaga tutvumiseks hoopis tavalisi busse. Sealt on teisel korrusel istudes kõik huvitav samuti näha, aga raha kulub vähem. Eriti sobivad oleksid bussid 4 ja 88. Ning ka näiteks Camdeni turule minekuks võiks metroo asemel valida bussi 29 (Trafalgar Square -> Camden Town Station, sealt pöörab buss paremale ära, aga mine jalgsi paarsada meetrit ikka endises suunas NNW). Siin kirjeldatud huvitavad objektid nr 28, 103 ja 131 näed ka tee peal ära.
Palju tuntud kohti näed ära ka sõites bussiga 453 kesklinna poole. Metroojaamast Lambeth North (Bakerloo Line) väljudes on peatus otse üle tee. Vaata selle märgi ajalugu
Metroos avanevad uksed igas peatuses automaatselt, DLR ja pealmaarongide korral tuleb pressida nuppu uksel või selle kõrval, et uks avaneks.
Eelnevat lugedes imestasid ehk, mis on DLR. See on Docklands Light Railway. Seda võid kasutada näiteks Greenwichi *** jõudmiseks. See on rong, millel pole juhti. Päris huvitav on minna ja istuda otse rongi esiotsa. Muide, kui otsustad Greenwichi observatooriumit külastada, siis ei tasu sõita sellenimelisse jaama. Välju
parem jaamas Island Gardens ning mine Thames'i jõe alt läbi jalakäijate tunneli. Greenwichis observatooriumi juurest on ka suurepärane vaade kogu kesklinnale.
Teine selline koht, kust kogu kesklinna panoraamis vaadata, on Primrose Hill. Viimane on suhteliselt kõrge, niisiis
võiks valida "allakäigutee". ;-) Esiteks metrooga jaama Swiss Cottage. Sealt Primrose Hill'ile jalutades läbid "rikaste ja ilusate"
(Kate Moss, the Gallagher brothers, Jude Law, Jonny Lee Miller, Sadie Frost, Rhys Ifans jpt.) elurajooni.
Mäest alla jõuad loomaaeda (avatud 1829, Inglismaa suurim, pindalalt 6 korda väiksem kui Tallinna oma). Edasi võid aga nautida Regent Park'i ja kui veel võhma
on, siis pargist lõunas on Madame Tussaud’s vahakujude ja Sherlock Holmes'i muuseum. Need on küll tasulised ja üpris kallid.
Neist viimase piletijärjekord**** meenutab vanemale inimesele nõuka-aegset võisaba. ;-)
* Tube kohalikus slängis, ametlikult Underground. Mitte Metro ega Subway, ära nii ütle!
Metro on kohalik ajaleht, Subway on söögikoht. Teglikult nime Subway kohtab ka mõnes kohas, selle all mõeldakse jalakäijate tunnelit.
** On siiski üksikuid juhtumeid, kus üksikpileti ostmine on soodsam - näiteks rongipilet Gatwicki lennujaamast.
*** Muide, Greenwich hääldub umbes nagu "greenitš". Paljud Londoni kohanimed on ootamatu hääldusega, näiteks Islington hääldavad osad inimesed "iglintn",
Leicester on "lester".
Vaata menüüst: Varia -> Kohanimede hääldus.
**** Järjekord on Inglismaal queue, mitte line, nagu USA-s.
Muide, metroorongide ustel on nupud uste avamiseks. Ära neid kasuta. Teed ennast lolliks teiste reisijate ees. Nagu juba öeldud, metroos avanevad uksed igas peatuses ise.
Metroo on tore asi. Aga metrooliinide kaart ei peegelda tegelikke kaugusi jaamade vahel. Vaata alati lisaks ka harilikku kaarti.
Näide 1. Oled paigas Leicester (loe: lester) Square ja soovid minna turule Covent Garden. Sõidad metrooga. Rongisõit uste sulgumisest kuni järgmises jaamas uste avanemiseni kestab 40 sekundit. Ise mõõtsin. Aga maa-alustes tunnelites kõndimise, piletite kontrolli, rongi ootamise ja eskalaatori-/liftisõiduga kokku kulub sul kohale jõudmiseks umbes 8 minutit. Mine parem jala. Sihtkoht oli ju vaid 250 meetri kaugusel.
Näide 2. Sul on vaja paigast Regent Park jõuda paika Great Portland Street. Vaatad metroo plaani ja leiad, et otseühendusega liini pole. Pead sõitma jaama Baker Street ja seal ümber istuma. See sõit on juba tunduvalt pikem kui eelnenud näites. Kui siis pärast vähemalt veerandtunnist seiklemist metroost väljud, siis tea, et paik, kust alustasid, on väikese teejõnksu taga taas 250 meetri kaugusel.
Näide 3. Jaamade Queensway ja Bayswater vahemaa on 200 meetrit, aga metrooga sõita tuleb kaua-kaua. Parem jaluta. Umbes keskpaigas on kauplus Kalinka, kust saad muu hulgas osta tõelist musta leiba, mida mujal teatavasti ei müüda.
Näiteks kui tahad loomaaeda minna, siis tea, et see asub Regent Park põhjaservas. Aga ei tasu sõita sellenimelisse metroojaama. Sealt tuleks umbes 1.7 km jalgsi minna. Jaam Camden Town on palju lähemal. Või kui tahad vaadata maja nimega Mansion House, pead sõitma jaama Bank. Mitte jaama Mansion House, mis asub mõneti eemal ja on saanud nime hoopis kõrtsi järgi. Ning kui ajad sarnased nimed segi ja sõidad jaama Manor House, oled hoopis kuus ja pool kilomeetrit eemal.
Need olid muidugi äärmuslikud näited. Aga natuke jalutamist ei tee paha. Jälgi ümaraid sildikesi majadel. Näiteks Churchilli ja Orwelli kunagised elupaigad leidsin ma juhuslikult.
Vaata ka Google kaarti, millele märkisin huvitavamad kohad. Sealt näed, millised asuvad lähestikku.
Metroo plaan on tinglik. Alljärgnevalt pildilt näed metrooliinide tegelikku paiknemist.
Londonis on ka tihe pealmaaraudteede võrk. Ka seal kehtib maksmine Oyster kaardiga. Kui allolevat skeemi vaatad, võid hämmastusega näha raudteid kohas, kus tead kindlasti, et neid pole. Näiteks sõitmas läbi kuningalossi. Asi on selles, et Londoni "pealmaarongid" sõidavad sageli pikki lõike tunnelites maa all.
Londonis on väga hästi korraldatud jalgrattalaenutus. Tänavail on sadu automaate, kust saad võtta jalgratta ning pärast sõitu mõnda teise automaati ära anda. See pole ka tapvalt kallis. Päeva kohta võetakse 2 naela, ükskõik mitu korda kasutad. Edasi iga kasutuse esimene pool tundi on tasuta ja 2 naela iga lisanduva poole tunni eest. Seega on odavam teha lühikesi sõite, aga palju.
Teenuse kasutamiseks on kolm vajalikku tingimust:
Oled vähemalt 18 aastat vana (kui lapsevanem maksab, siis 14)
Pildistamine on Londonis lubatud avalikes kohtades (tänavad, väljakud jne). Eravaldustes (näiteks kauplused) pildistamiseks on vaja omaniku luba. Muidugi pea piiri, kui ikka on tunda, et näiteks mõni inimene kohe üldse ei taha antud situatsioonis pildile jääda, austa tema tahet. Kui mingis kohas (näiteks riigikaitse huvides) on pildistamine tõesti keelatud, on see info ka kirjalikult ja hästi nähtavalt välja pandud. Selles on UK palju vabam kui näiteks Prantsusmaa, kus Eiffeli torni tohid küll pildistada, aga öösel mitte, sest valgustus on autorikaitse objekt (palju seda nüüd politsei kontrollib, on iseasi). Arhitektuur on küll looming, aga Londonis tohid iga maja pildistada, kui soovid.
Kui soovid asjaga põhjalikumalt tutvuda, siis vaata videost , kuidas jurist asja seletab.
Pea igaühel on nüüdsel ajal taskus mobiiltelefon ja sellest näiteks Eestisse helistamine pole eriti kallis.
Igatahes hotellitoas olevat telefoni ei tasu küll kasutada. See on asjatult kulukas.
Igal pool tänavatel on palju telefoniputkasid, kui mingil põhjusel mobiiltelefon ei sobi, kasuta neid.
Ilusad punased. Enamus neist töötab telefonikaartidega (saab osta postkontoritest ja ajalehekioskidest),
kuid on ka neid, mis töötavad müntidega. Uuemal ajal ilmuvad tänavatele mingid imelikud sambad, millest saab helistada, kuid ka mitmeid muid netitoiminguid teha.
Londoni kood on 020. Eestist helistades vali 0044 või +44, siis 20 ja siis kaheksakohaline number.
Mobiiltelefonide numbrid algavad "07...", siin tuleb "0" ära jätta.
Londonist välismaale helistamiseks vali 00 (mobiililt +) ja siis paiga rahvusvaheline kood (Eesti 372, Vatikan 379, Antarktika 672 jne) ja kohalik number.
Ühendkuningriik on ametlikult läinud üle meetrilisele mõõtühikute süsteemile, kuid ka vanad mõõtühikud on visad kaduma. Temperatuuri mõõdetakse meie õnneks üksnes celsiuse kraadides. Ning ka tanklad müüvad autokütust liitrites. Aga kui kõrtsi lähed, pead õlut tellima kas pint või pool pinti (Ettevaatust, pint on suurem ja õlu kangem kui USA-s. ). Kui ostad väikese pudeli piima,
siis sellel on maht 568 ml / 1 pint.
Veel kord: UK pint on suurem kui USA oma, seega ka gallon, mis on teatavasti 8 pinti. Quart on jällegi neljandik gallonit, seega kaks pinti. Segane lugu. Kui ühikuid täpsemalt teada tahad, ehk vaatad: siit
Täpsust nõudvates paikades, nagu lennu- ja raudteejaamad on kellaajad 24-tunni süsteemis. Aga kohtab ka 12-tunni süsteemi.
Kiirust piiravad liiklusmärgid on siiski miili/tunnis.
Ehk soovid mõnd kõrtsi külastada? Ei, ma ei kutsu end täis jooma. Inglise kõrtsis võid istuda terve õhtu ühe õlle juures ja personal ei ilmuta närvilisust. Pub on osa ehtsast inglise kultuurist.
Suurbritannias kutsutakse kõrtse või baare Pub (lühend sõnadest Public House). Seaduse järgi tohib alkoholi tarvitada alates 18-ndast eluaastast. Erandina tohib vähemalt 16-aastane tarvitada õlut, veini ja siidrit täiskasvanu saatel juhul, kui neid pakutakse toitlustusasutuses toidu kõrvale.*
Londoni kõrtsides on eriti õhtuti palju rahvast, aga enamasti jäädakse kultuurseks. Purupurjus inimest näeb Londoni tänavatel aruharva.
Enamus Londoni pub-e on seotud mingi kindla pruulikojaga ja müüb vaid selle õlut (näed pruulikoja nime väljas asuval sildil). On ka sõltumatuid pub-e, mis müüvad laiemat valikut. Igal juhul pead valima õlle sordi (neid on palju). See on meie inimesele omajagu keerukas. Kas oskad öelda, kuidas võiksid maitsta:
Pigswill, Dogs Bollocks, Hobgoblin, Old Thumper, Pommies Revenge, Brakspears, Courage Best, Friary Meux, Ind Coope Burton, Old Speckled Hen, Wadworths 6X või Boondoggle?
Õlut tellides pead nimetama tüübi, brändi ja koguse (pint or half-pint).
Õnneks küsida nõu baaripidajalt on täiesti OK. Küll ta soovitab midagi.
Inglise õlu serveeritakse enamasti toatemperatuuril.
Kõrtsidel on nii mõnigi kord kummalised nimed. Sageli esineb nimena Red Lion. Samuti sageli aga on kõrtsi nimes sõna "arms", näiteks Northumberland Arms. See on tuletatud kohaliku üliku perekonnavapi nimetusest "coat of arms", enamasti näeb seda vappi ka fassaadil.
Lühiiseloomustused:
Bitter on see, mida kohalikud joovad. See on selge, kollakas, tugeva humalamaitsega. See on "elus õlu", st see veel fermenteerub.
Ale pole nii kange kui bitter ja on kergelt magusama maitsega. Seda saab tellida ka pudelis. Eksportvariant on kangem.
Lager on tõenäoliselt kõige lähem ameerika õllele, saadaval ka pudelis. Enamasti eesti inimesele ei sobi. (F*ing close to the water )
Shandy on segu võrdsetes osades õllest ja limonaadist. Ära parem telli.
Stout on tume ja rikkaliku maitsega õlu. Tuntuim sellistest on Guiness.
* Omapärased seadused, aga nii on...
It is illegal to sell, serve, offer or consume alcoholic beverages on licensed premises under the age of 18, other than the following two exceptions:
Minors aged 16 or 17 may consume wine, beer or cider on licensed premises when ordered with a meal, and accompanied by an adult.
It is legal to sell liqueur confectionery to someone of any age.
It is illegal to permit minors under the age of 5 to consume alcoholic beverages unless under medical supervision or in an emergency.
Persons over 17 are entitled to their own duty free allowance, which includes alcohol.
Londoni tänavaid nimetatakse väga erinevalt, liikide kaupa. Siin oleks lühidalt selgitatud, kuidas. Üksnes levinumad nimed.
Road (Rd): Mistahes tänav, mis ühendab kahte punkti. Kõige tavalisem.
Way: Väike kõrvaltänav eelmiselt.
Street (St): Avalik tänav, millel on ehitised mõlemal pool. Risti järgnevaga.
Avenue (Ave): Avalik tänav, millel on ehitised või puud mõlemal pool. Risti eelnevaga.
Boulevard (Blvd): Väga lai kesklinna tänav, millel on puud või haljastus mõlemal pool. Enamasti on roheala ka keskel.
Lane (Ln): Kitsas tee pigem küla moodi paigas, mida Londoni äärealad ongi.
Drive (Dr): Pikk looklev tee, mis järgib maastikku (järved, künkad).
Terrace (Ter): Tänav, mis järgib maapinna kallakut.
Vale: Elurajoonides enamasti.
Grove: Elurajoonides, enamasti umbtänav.
Crescent (Cresc): Kaarekujuline tänav.
Place (Pl), Close: Umbtänav.
Court (Ct): Tänav, mis lõpeb silmusega.
Circus: Ring.
Square (Sq): Väljak.
Mews (Ms): Teenindus- või transporditänav. Täpsemalt loe paikade rubriigist nr 11.
Nagu reeglitel ikka, on siin tuhandeid erandeid... Väidetavasti pole ametlikult lubatud: End, Court, Cross, Side, View, Walk, Park, Meadow. Ometi on selliseid palju. Oletan, et uusi sellenimelisi ehk ei tohiks tekkida.
Huvitav, tänava liigist sõltub ka see, millist kahest sõnast rõhutatakse. "Street" puhul on rõhk esimesel sõnal, "road" korral teisel. Niisiis: Oxford Street, aga Portobello Road.
Veel pisut huvitavaid tänavanimesid Londonist:
Upper Butts, Man in Moon Passage, Love Lane, Hanging Sword Alley, Back Lane, Birdcage Walk, Cockpit Steps, Swallow Street, Wardrobe Place
, Friday Street, Mincing Lane, Milk Street, Bread Street, Mount Pleasant, Flask Walk, Pudding Lane, Old Jewry, Crutched Friars
, Vine Street, Cock Lane, French Ordinary Court, Knightrider Street, Bleeding Heart Yard, Shoulder of Mutton Alley, St Mary Axe.
DLR on Docklands Light Railway. Seal on täisautomaatsed rongid, mis sõidavad ise, ilma juhita eesotsas. Aga tegelikult rongis on ikkagi personal, üks inimene kes vastutab uste sulgumise eest ja jälgib, et kõik oleks korras. Aga tema enamasti kõnnib ringi kusagil rongi keskosas.
Selle isiku jaoks on iga ukse juures spetsiaalne juhtpaneel, mida ta saab kasutada lülitades selle võtmega sisse. Võtmel on kolm positsiooni. Ehk huvitab, mida see võti teeb ja mis nupud need on?
N - neutraalasend, ükski nupp ei toimi E - paneel on sisse lülitatud, saab korraldusi anda I - hädapidur, keerates võtme sellesse asendisse, peatub rong koheselt
Nupud on järgmised:
PA - Public Alarm, seda vajutades saab edastada häälega teateid kõigisse vagunitesse COD - Close Other Doors, kõik uksed sulguvad peale selle, mille juures pult on CTD - Close This Door, sulgub uks, mille juures ollakse ROD - Release Other Doors, uksi saab jälle väljastpoolt nupuvajutusega avada (et mõni hilinenud reisija peale lasta)
Kui võti neutraalasendisse pöörata, läheb rong taas üle täielikule automaatjuhtimisele.
Tegelikult on rongi eesotsas ka pult, millest saab kogu rongi liikumist käsitsi juhtida. Aga seda läheb harva tarvis. Pigem liikumiseks depoos või mingitel eriolukordadel.
Kui meeldiv ka Londonis poleks olla, kunagi tuleb koju tagasi minna. Mõnede lennufirmade puhul pole probleemi, saate kodus oma check-in'i ka tagasitulekuks ära teha ja pardakaardi (Boarding Pass) kodus välja trükkida. Aga mõned lennufirmad ei võimalda seda nii vara teha ja siis tekivad probleemid. Check-in õnnestub (väga ebamugav) küll nutitelefoniga ära teha, aga printerit ju telefoni küljes ei ole? Lennujaamas aga küsitakse printimise eest päris korralikult raha (mõne lennufirma puhul mitte, aga kes teab?). Tallinna lennujaamas saab küll pardakaardi koodi ka telefoni ekraanilt näidata, aga välismaal ära ole kindel... Kas saab või ei saa, selgub alles lennujaamas. Aga kõik me tahaksime liigselt närveerimata lennule minna.
Probleemide vältimiseks pakun välja ühe hea koha. Saab printida, skaneerida, koopiaid teha, lamineerida... Pole kallis.
Internet Cafe London
4 Little Portland Street
London W1W 7JB
Tel. 0207 409 0083
Lähim metroojaam: Oxford Circus (2 minutit jalgsi, jaamast põhja suunas, kolmas tänav paremale)
Avatud:
E..R : 8.00 to 22.00
L..P ja riigipühadel (Bank Holiday): 10.00 to 20.00
1. jaanuaril alates keskpäevast toimub kolmetunnine paraad marsruudil Parliament Square → Berkeley Square.
Seda kutsutakse London Parade või New Year’s Day Parade. Paraadi kohta saad infot: https://lnydp.com/.
Veebruar
Jaanuari lõpus või veebruari alguses tähistatakse Hiina uut aastat. See toimub Chinatown'is peamiselt selle peatänaval Gerrard Street (ka Lisle St). Lisainfo telefonil: 020 7851-6686. Täpse kuupäeva saad ilmselt ka kodumaistest ajalehtedest teada.
Märts
St. Patrick’s Day, toimub paraad nädalavahetusel 17. märtsi paiku. Londonis on maailma kolmas iirlaste kogukond Dublini and New Yorki järel. Paraad toimub alates aastast 2002 enamasti Trafalgar Square lähistel.
The King’s Road Antiques Fair. Toimub 3 päeva kohas Chelsea’s Old
Town Hall. Rohkem infot: www.penman-fairs.co.uk.
Aprill
Oxford and Cambridge Boat Race, kahe ülikooli vaheline sõudmisvõistlus Thamesi jõel kahe silla vahel - Putney Bridge ja Mortlake Bridge. Parim vaadata tänavalt nimega Hammersmith Mall.
Toimub märtsi viimasel neljapäeval või aprilli esimesel laupäeval. Info: www.theboatrace.org.
The London Marathon. Esimest korda peeti 1981, praegu üks linna populaarsemaid spordiüritusi. Osaleb ≈45000 jooksjat. Distantsi pikkus 26.2 miili.
Jooks algab Greenwich'ist, möödub Tower'ist ja lõpeb Buckingham
Palace ees.
Mai
The Football Association FA Cup Final, toimub Wembley staadionil mai keskel. Väga populaarne, pileteid on üsna raske saada. Info: www.thefa.com ja www.wembleystadium.com.
Chelsea Flower Show, toimub Chelsea Royal Hospital territooriumil, meelitab kokku kümneid tuhandeid lillehuvilisi. Toimub mai kolmandal nädalal. Piletid pead hankima vähemalt kaks kuud ette. Info: www.rhs.org.uk.
Juuni
The juried Royal Academy Summer Exhibition - näed umbes 1000 kunstiteost praegu elavatelt kunstnikelt üle kogu riigi. Info: www.royalacademy.org.uk.
Olulisim hobuste võiduajamine on Royal Ascot, seda peetakse kohas Ascot Racecourse (Windsori lähedal) kuningliku perekonna juuresolekul juuni lõpupoole.Info ja piletite tellimine: www.ascot.co.uk.
Wimbledon Lawn Tennis Championships. Pileteid on väga raske saada. Info: www.wimbledon.com.
The City of London Festival pakub klassikalise muusika kontserte, luule lugemist ja teatrietendusi ajaloolistes hoonetes ja kirikutes (kaasa arvatud St. Paul’s Cathedral ja the Tower of London). Info www.ascot.co.uk.
Juuli
Pride in the Park, juuni viimane või juuli esimene laupäev. Ükskõik, kas soovid kesklinnast sel päeval kaugemale hoida, või hoopis osaleda, kasulik teada. Info: https://prideinlondon.org/.
The Henley Royal Regatta, juuli esimene nädal. Toimub Thames'il 35 miili kesklinnast läänes. Info: www.hrr.co.uk.
Buckinghami palee on külastajatele avatud 1. augustist kuni 1. oktoobrini (ajad võivad erineda mõne päeva võrra). Detailid ja piletite tellimine: 020 7766-7300.
Ka parlamendihoone (Westminster Palace) on suve lõpul (juuli..august) avatud giidiga külastusteks. Telefon: 0870/906-3773.
Augusti viimasel esmaspäeval toimub Notting Hill Carnival, orkestrid, tantsud (Portobello Road, Ladbroke Grove, All Saints Road). Üks Euroopa suuremaid taolisi üritusi. https://nhcarnival.org/.
September
The Thames Festival, toimub septembri keskel. Kõik, mis jõel ujub, on kaunistatud tuledega ja muul viisil. Vaata: visit https://thamesfestivaltrust.org/.
London Open House Weekend, kolmas septembri nädalavahetus. Üle 400 hoone, mille uksed on tavaliselt võõrastele suletud, avavad need kõigile tasuta. Vaata: https://open-city.org.uk/open-house.
Chelsea Antiques Fair, taas kolmandal nädalavahetusel, aadressil Chelsea Old Town Hall, King’s Road, London SW3. Info: www.penman-fairs.co.uk.
Oktoober
The Chelsea Crafts Fair at Somerset House, The Strand, London WC2, oktoobri esimesel nädalal. Suurim käsitöölaat Euroopas. Vaata: www.craftscouncil.org.uk.
November
London Film Festival, novembri alguses. Filmid erinevates kohtades üle kogu linna. www.lff.org.uk.
Guy Fawkes Night, 5. november. Kes veel ei tea, siis Guy Fawkes oli see mees, kes tahtis 1605. aastal parlamendihoone koos kunigas James I-ga õhku lasta, kuid jäi vahele ja hukati. Sel puhul korraldatakse ilutulestikke.
Novembri esimesel nädalal peab kuningas parlamendis kõne, milles tutvustab valitsuse plaane järgmiseks aastaks. See kõne kantakse TV-s üle. Täpsemalt vaata: www.parliament.uk.
Novembri alguses London City linnapea (ei ole sama mees, kes on Londoni linnapea) korraldab rongkäigu läbi City Guildhall'ist paika Royal Courts of Justice. Pidustuse juurde kuulub karneval Paternoster väljakul (otse St Paul's kõrval) ning ilutulestik Thames'i kohal. Täpsemalt vaata: https://lordmayorsshow.london/.
Detsember
Süüdatakse jõulutuled: Oxford Street, Regent Street, Covent Garden,
Bond Street.
Norrast pärineval linna jõulupuul süüdatakse tuled detsembri esimesel neljapäeval.
Uue aasta pidustuste keskmeks on Trafalgar Square..
Londonis on lõputult palju kohti, kus ostelda. Üks tuntumaid paiku on Oxford Street, sel tänaval on umbes 200 kauplust või kaubamaja. Hinnad on muidugi seinast seinani, aga näiteks kohalike moefirmade kaubad võivad olla tunduvalt odavamad kui Eestis. Suhteliselt muidugi...
Üks koht, kust ei soovita midagi osta, on Leicester Square ümbrus. Seal on hulgaliselt väga uhkeid poode, aga hinna ja kvaliteedi suhe pole kohe üldse ostja kasuks.
Kui sind huvitavad teatripiletid, siis juba nimetatud Leicester Square platsil saab ka poole hinnaga teatripileteid osta. Kui kange isu teatrisse minna, miks mitte osta. Aga hoiatan - saad iga teatri kõige viletsama nähtavusega kohad.
Ehk huvitab, miks autodel just sellised numbrimärgid on? Nende ametlik nimetus on vehicle registration plates, aga igapäevaselt kutsutakse neid lihtsalt number plates (ei kutsuta licence plates!).
Nende kaks esimest tähte tähistavad piirkonda, kus numbrimärk on välja antud. Tähti I, Q ja Z ei kasutata (eksitavalt sarnane numbritega), täht O on lubatud vaid Oxfordile. Kolm viimast tähte on lihtsalt valitud juhuslikult. Aga keskmine kahekohaline arv tähistab väljaandmise aega. See muutub kaks korda aastas, märtsis ja septembris. Märtsist septembrini on see aastaarvu kaks viimast kohta, septembrist järgmise aasta märtsini liidetakse 50.
On kasutusel ka varasemaid numbrimärke ja näiteks Põhja-Iirimaa autod on tähistatud teisiti. Kui on paks rahakott, saab ka päris erilise numbrimärgi osta.
Q: Miks eskalaatoreil seistakse paremal pool kui kogu liiklus on vasakpoolne? A: Esimesed eskalaatorid olid sellise konstruktsiooniga, et lõpus keerasid astmed otse alla ja et inimesed välja suunata, oli seal diagonaalne barjäär enne seda, mis suunas paremale. Väljuti eskalaatorilt külje pealt. Nii on see traditsioonina jäänudki.
Q: Mis imelik objekt see on? Londonis võib neid sageli näha. Vana pilt kui need veel töötasid. A: Seda asja nimetatakse gasometer. See on gaasihoidla. Väga lihtsustatult on see veega täidetud auku asetatud "tagurpidi kastrul", mis gaasiga täitudes tõuseb selle konstruktsiooni sisse üles. Praegu on näha vaid sõrestikud, sest need hoidlad enam kasutusel ei ole. Gaasi hoidmiseks on leiutatud paremaid viise. Kuid alles on neid palju.
Q: Miks hotelli Strand ees on liiklus parempoolne? A: Hotelli viiva umbtänava lõpus oli paremal pool sissepääs teatrisse. Teatrisse minev leedi istus tõllas kutsari taga paremal. Nii ei pidanud leedi kaugele minema, et teatrisse siseneda.
Q: Kas Londonis on kogu aeg udu? A: Ei ole. See on minevikku jäänud. Kuulsate Londoni udude põhjuseks olid kivisöega köetavad kaminad, mille toss udusid provotseeris. Nüüd on need keelatud ja udu võib Londonis näha ehk harvemgi kui Eestis. (Maitse asi muidugi, mulle udu meeldib.)
Q: Kas Londonis sajab kogu aja vihma? A: Ei. See on lihtsalt legend. Meteroloogide andmeil sajab Miamis, Washington DC-s ja New Yorkis koguselt rohkem. Ehk Londonis sajab sagedamini. Aga see on pigem meeldiv. Hakkas sadama, mine varju, veerand tunni pärast on üle.
Q: London on kallis linn? A: Nii ja naa. Kõige kallim on elukoht. Korraliku korteri üür on enamasti kõrgem kui Eesti inimene üldse teenib. Transport pole ka odav. Aga toidupoes on hinnad paljude kaupade puhul odavamad kui Eestis.
Vaatamata ajalehtedes ilmunud teadetele terroriaktide kohta, on London siiski üsna ohutu linn. Kaugel äärelinnas olevat küll kohti,
kuhu ei soovitata minna, kuid üldiselt võib linnas ja selle võrratutes parkides üsna julgelt jalutada. Taskuvargusi muidugi esineb,
kandke raha ohutus kohas ja hajutatult. Londoni politseipatrullid üldiselt relvi ei kanna. Mõnikord võib siiski näha ka relvastatud
eripatrulle ning nende relvastus pärineks nagu filmist Men in Black. ;-)
Midagi on aastatega siiski muutunud. Võrdle näiteks neid kahte pilti Westminsteri sillast, esimesel pole seda kõnniteed eraldavat barjääri, mis teisel jalakäijaid kaitseb.
), sest lennujaamade
rahavahetuses võivad kehtida üsna röövellikud kursid ja teenustasud.
Slängis võib rahaühik olla ka "quid" ja "p" ("kuid" ja "pii",
need nimed on AINSUSES, olenemata sellest, mitukümmend raha sul on). Pole ka raske leida
Londonis raha vahetamiseks kohti. Postkontoreis ja mujal. Neid kohti kutsutakse Bureau de Change.
Vahetada saab mõistagi ka pankades.
Arvesta, et raha vahetamisel võidakse nõuda isikut tõendavat dokumenti. 500-eurose vahetamisega võib probleeme olla, võta väiksemaid rahatähti kaasa.
.
Asi on selles, et Londoni "pealmaarongid" sõidavad sageli pikki lõike tunnelites maa all.
