Londonis on teada 15 olulist ratsakuju. Kuningad, väejuhid ja muidu tähtsad isikud. Üsna levinud on arvamus, et hobuse asendi järgi saab öelda kujutatud isiku suremise viisi. Nimelt, et kui hobusel on üks jalg tõstetud, siis ratsanik sai lahingus haavata ja suri hiljem selle tagajärjel. Kui kaks jalga on õhus, siis kujutatud isik hukkus otse lahingus. Tuleb aga välja, et vähemalt Londoni ratsamonumentide puhul see sageli paika ei pea. Allpool nimetan need ratsakujud, nende asupaiga, tõstetud jalgade arvu nurksulgudes ja märgin, kas oletus pidas paika.
Albert, Prince Consort (Holborn) [1] Kuninganna Victoria abikaasa oli intellektuaal ja teadaolevalt lahinguis ei osalenud.
Charles I (Charing Cross). [1] Hukati, kuid lahinguis haavata ei saanud.
Duke of Wellington (Hyde Park Corner) [0] Sai lahinguis vaid kergelt haavata.
Duke of Wellington (Royal Exchange) [0] Loe eelmist. Kuju on tähelepanuväärne veel selle poolest, et hobusel puuduvad jalused.
Edward VII (Waterloo Place). [1] Suri kõrges vanuses.
Ferdinand Foch (Victoria) [0] Üksnes kerged haavatasaamised, elas kõrge vanuseni.
Garnet Wolseley, First Viscount Wolseley (Horse Guards Parade) [0] Sai küll kord raskelt haavata, kuid paranes ja suri kõrges vanuses.
Earl Haig (Whitehall) [1] Sai küll I MS ajal haavata, kuid suri aastaid hiljem südamerabandusse.
George III (Pall Mall) [1] Ei osalenud kunagi lahingutes.
George IV (Trafalgar Square). [0] Ei osalenud lahinguis, suri gastriiti.
George, Duke of Cambridge (Whitehall) [0] Teenis armees, kuid haavata ei saanud.
Sir George Stuart White (Portland Place) [0] Elas kõrge vanuseni.
Richard the Lionheart (Palace of Westminster) [1] Suri gangreeni kaks nädalat pärast lahingus saadud nooletabamust.
Lord Roberts (Horse Guards Parade) [0] Suri kõrges eas kopsupõletikku.
William III (St James’s Square) [2] Suri hobuselt kukkudes, kuid mitte lahingus, vaid hobune komistas mutimullahunnikul. Seda on ka monumendil kujutatud, kui oskad vaadata.
Metsikud papagoid
Edela-Londonis elab looduses umbes 60000 metsikut papagoid. Rahvajutt väidab, et need pärinevad Jimi Hendrixi peetud papagoidest, kes oma peremehe käest putku panid. Kuna keegi pole ka vastupidist tõestada suutnud, siis... äkki oligi nii?
On veel ka teine variant - et need pärinevad ajast, mil papagoisid kasutati 1951. aastal filmi African Queen võtetel.
Coco Chanel logo
Kui kõnnid Westminsteri kandis, siis hakkavad silma lambipostid, millel kaks vastupidises suunas põimunud C-tähte. See meenutab kangesti Coco Chaneli logo. Ja ongi teada, et Westminsteri hertsogil Hugh Grosvenor'il oli armusuhe Gabrielle ‘Coco’ Chanel'iga aastail 1920..1930. Kas tõesti hertsog jäädvustas oma kiindumust lambipostidel?
Legend on ilus, aga ei vasta tegelikult tõele. See CC tähendab tegelikult City Council.
Rikas ameeriklane ostis eksikombel silla
Paljud turistid ajavad segi kaks silda - Tower Bridge ja London Bridge. Tower Bridge on nii tuntud omapärase väljanägemisega, et paljud arvavad, et selle nimi ongi London Bridge. Tegelikult asub selle nimega üsna ilmetu väljanägemisega sild ülesvoolu. Seda silda on korduvalt lammutatud ja uuesti ehitatud. Viimati juhtus see 1968.a., kui vana sild suure liikluskoormuse all tasapisi kokku vajuma hakkas. Vana sild võeti kivihaaval lahti ja selle ostis ära ameeriklane Robert P McCulloch üle miljoni naelsterlingi eeest. Sild püstitati uuesti Arizonas. Rahvas räägib, et ameeriklane ostis silla eksikombel, arvates, et ostab Toweri silla.
Kena legend, aga ei vasta tõele. Tegelikult teadis McCulloch ikka täpselt, mille eest ta oma miljonid maksis.
Oled alati vaid 6 jala kaugusel rotist
On levinud ütlus, et suurlinnades (kaasa arvatud London) oled sa alati vaid kuue jala kaugusel lähimast rotist.
Igas suures linnas on palju rotte ja nende vastu võideldakse. Aga see hinnang on siiski tugevasti üle pingutatud. Spetsialistid pakuvad keskmiseks kauguseks 164 jalga, mis teeb umbes 50 meetrit.
Jääkaru Thames'i jõel
Räägitakse, et 13. sajandil võis Thames'i jõel näha jääkaru kala püüdmas.
Hämmastaval kombel vastab see legend tõele. Toweris asus kunagi miniloomaaed. Jääkaru kinkis kuningas Henry III-le Norra kuningas. Karu oli pika keti otsas ja teda lasti mõnikord jõkke kala püüdma.
Christopher Wren'i maja
Shakespeare’s Globe ja Tate Modern vahel asub maja, millel silt: ‘Here lived Sir Christopher Wren during the building of St Paul’s Cathedral.’ Tõpoolest, siit oleks suurel arhitektil olnud hea jälgida, kuidas otse üle jõe valmib tema suurteos, uskumatult vägev ja ilus katedraal.
Kahjuks ei räägi see silt tõtt. Majake, millel silt seisab, valmis 1710. aastal, ajal, mil katedraal oli juba peaaegu valmis. Silt pärineb ilmselt majalt pisut läänes, mis lammutati 1950. aasta paiku.
Esimene laps, kes sündis Londoni metroos, sai initsiaalid T.U.B.E.
Londoni metroos on tegelikult sündinud ainult kolm last, mis on pisut hämmastav, arvestades miljoneid, kes metrood kasutavad. Esimene laps sündis jaamas Elephant & Castle aastal 1924. Väidetakse, et laps sai nimeks Thelma Ursula Beatrice Eleanor, seega oleks initsiaalid T.U.B.E., mis vihjaks metroo (Underground) rahvalikule nimele the tube.
Ei vasta tõele. Laps sai nimeks Marie Cordery ja väidetavasti ei armastanud üldse metroosõitu.
Sel kuupäeval ei juhtunud siin midagi
Selliseid silte võib näha Londonis mitmel pool. Inglise huumor?
Tõesti, sel päeval ei toimunud Briti saartel mitte midagi, ei head ega halba. Nimelt jäid kalendrireformi tõttu päevad 2. ja 14. septembri vahelt ära. Päeval, mida pole olnud, ei saa tõesti midagi toimuda.
Massilised hukkamised Toweris vanadel aegadel
On levinud arvamus, et Tower oli kole koht, kus hukati vanadel aegadel hulgaliselt inimesi. Vangimajana oli see kole paik kindlasti, kuid tegelikult hukkamisi viidi seal läbi harva. Enamasti viidi hukkamised läbi alal väljaspool kindlust. Kuulsaimad isikud, kes tõesti hukati kindluses sees, olid kuningas Henry VIII kaks naist, Anne Boleyn ja Katherine Howard. Kõige rohkem hukkamisi toimus hoopis 20. sajandil, mil lasti maha 11 spiooni, neist viimane sakslane Joseph Jakobs 1941. aastal.
Muide, Toweris on kinni istunud (kuid eluga lahkunud) ka Rudolf Hess ja Sir Robert Walpole (kellest hiljem sai peaminister).
Hitleri peakorter Londonis
Kui Hitler oli vallutamas Euroopat, siis kindlasti mõtles ta ka sellele, kuhu ta oma peakorteri Londonis paigutab. Legend väidab, et väljavalitud kohaks oli Du Cane Court Balhamis. Majade plokk on seal senini ja kuigi see võib tunduda hariliku kortermajana, on see omaaegse art deco meistriteos. Kuulujutte toidab ehk see, et väga hea fantaasia korral võib maja ülavaates pisut meenutada haakristi ja et see paik pääses pommirünnakutest ajal, mil naaberalasid palju pommitati. Aga Hitler on surnud ja me ei saa tema käest küsida, kas see plaan tal oli. Kes teab...
Teine versioon on veel, et teine hoone, mis Hitlerile väga meeldis ja kuhu ta soovis asuda, oli Senate House.
Lõvide elluärkamine
Rahva hulgas levib jutt, et kui Big Ben lööb 13 korda, ärkavad Trafalgar Square'il olevad neli pronkslõvi ellu. Kas rahvast kaitsma või hoopis hävitama, see on erinevais versioonides erinev. Pole eriti usutav. Kasvõi seepärast, et kui Edwin Landseer need kujud lõi, oli tema "modelliks" juba surnud loomaaialõvi. :-)
Erinevad seadused
UK seadused on teinekord kummalised ja kui kuningas on midagi käskinud, siis korraldus kehtib kuni tema või talle järgnev monarh selle tühistab. Siinkohal mõned näited.
Parlamendihoonesse ei tohi siseneda raudrüüs.
Jah, vastavalt 1313. aasta seadusele.
On keelatud surra parlamendihoones.
Legend lähtub sellest, et surijaile peaks siis korraldatama riiklik matus. Tegelikult sellist seadust ei ole.
On keelatud kleepida ümbrikule marki kuninganna pildiga tagurpidi.
The Treason Felony Act 1848. aastast keelab monarhi solvamise, aga Postiameti kinnitusel margi kleepimise viis selleks ei liigitu.
On keelatud seista valitsevale monarhile lähemal kui 100 jardi, kandmata sokke.
Kunagi olid tõesti mõningad riietumist piiravad imelikud seadused, aga need tühistati juba kuningas James I ajal.
Keedetud muna ei tohi purustada teravast otsast.
Kuningas Edward VI kehtestas küll eraldi seaduse linnumunade varastamise kohta, aga nende söömise viisi kohta pole teada ühtki seadust.
Litsenseeritud kõrtsis on purjusolek karistatav.
Jah, vastavalt 1972. aasta seadusele.
Kahurist tulistamine lähemal kui 300 jardi elumajadest on keelatud.
Metropolitan Police Act 1839
On keelatud kloppida vaipa või matti tänaval.
Kuid uksematti võib kloppida enne kaheksat hommikul.
On keelatud ratsutada purjus peaga.
1872. aasta akt keelab purjus olekus juhtida hobust, lehma või aurumasinat.
Leedi ei tohi süüa šokolaadi avalikus kohas.
Pole mingeid märke sellisest seadusest.
On keelatud hävitada või rikkuda sularaha.
Keeld pärineb rahatähtede suhtes 1928. aastast. Alates 1971. a. tohib münte hävitada või ümber töödelda vaid eriloaga.
Camdeni kõrtsid
Camdenis on neli kõrtsi, mille nimes on sõna "castle". Need kõrtsid on mõeldud teatud rahvusgruppidele:
Edinboro Castle (Scots)
Windsor Castle (English)
Dublin Castle (Irish)
Pembroke Castle (Welsh)
On levinud legend (ja sageli räägivad seda giidid turistidele), et kõrtsid asutati spetsiaalselt selleks, et erinevad rahvusgrupid vindisena konflikti ei satuks. Ühe versiooni järgi oli tegemist töölistega Regent Canal ehituselt (see kanal on tõesti läheduses), teine versioon on, et tegemist oli raudteetöölistega.
Ilus legend tõesti, aga liiga ilus, et olla tõsi. Need neli kõrtsi rajati umbes 130 aasta pikkuse perioodi jooksul. Mõni on nime vahetanud, aga Windsor Castle müüs üldse kuni 1953. aastani alkoholi vaid kaasaostmiseks (seda nimetatakse "off licence"). Rahvuslikud võivad need paigad olla küll (millegagi peab ju eristuma), aga legend nende teadlikust samaaegsest asutamisest paika ei pea.
