Kesklinna kõrghooned ja kirikud (ja muudki)

pilt

Oma retke alustame metroojaamast Aldgate (avatud 1876.a.). Nimi tähendab kunagise linnavärava paika. Aga millest tolle nimi alguse sai, selle üle vaieldakse. Esmakordselt on seda nimetatud Æst geat (East Gate) 1052. aastal (muutus Alegate 1108.a.). Aga mõned arvavad, et nimi tähendab Old Gate. Liigume suunas SW ja möödume kirikust St Botolph Without Aldgate. "Without" kiriku nimes tähendabki, et kirik asus väljaspool linnaväravaid. Kirik sellel kohal asub juba peaaegu 1000 aastat, aga vahepeal see lammutati ja ehitati täiesti uus 1744.a. Kuulsa robinsoni-raamatu autor Daniel Defoe laulatati siin 1783.a. Püha Botolph (Botwulf of Thorney, Botulph, Botulf) oli 7. sajandi abt, kes sai pühakuks. Ta on muuseas ka rändajate (turistide?) kaitsepühak.

Kirikust vasakul läbime pisikese pargi. Jõuame tänavale Dukes Place. Umbes selle tänava kohal asuski kunagi võimas värav. Keerame kohe kitsaase käiku St James's Passage. Läbime kunagise Holy Trinity abikloostri alasid. Klooster asutati 1108. aastal ja oli omal ajal üks Londoni uhkemaid ja rikkamaid. Siin olid uhked kivihooned ajal, mil ümbritsevad majad olid puidust. Kloostri likvideeris ja varad müüs maha Henry VIII. Paremal pool on tilluke roheala nimga Mitre Square Garden. Ka seal olid kunagi kloostri hooned. Siin asus ristikäik.

Peagi pöörame paremale. Möödume pubist The Trinity Bell. Järgmisel nurgal pöörame vasakule ja mõne sammu järel uuesti paremale. Nurgale jääb Londoni esimese sünagoogi paik aastast 1637. Juba paistab suure kurgi kujuline pilvelõhkuja ametliku nimega 30 St Mary Axe, rahvas kutsub seda The Gherkin. Hoone valmis 2003.a. ja maksis £138 miljonit (pluss £90.6 miljonit maatüki eest), hoone kõrgus on 180 m. Hoone ehitusel leiti sinna maetud tüdruk ja tumedal müüritisel hoone ees on kiri: To the spirits of the dead the unknown young girl from Roman London lies buried here. Sama ka ladina keeles.

Liigume "kurgist" mööda ja näeme omapärast kirikut. See on St Helen's Church Bishopsgate. See oli William Shakespeare'i koguduse kirik. Poeet elas siinkandis 1590.a. paiku. See on üks väheseid kesklinna kirikuid, mis elas üle nii 1666. aasta tulekahju kui ka II MS õhurünnakud. 1210. aastal ehitati kiriku külge benediktiini nunnaklooster. Siia oli kunagi maetud Robert Hookepilt, mees, kes avastas elastsusseaduse füüsikas ja võttis bioloogias kasutusele mõiste rakk. Hiljem maeti ta austuse märgiks ümber Westminster Abbey'sse. Otse vasakule jääb järgmine kõrghoone - St Helen's, valminud 1969.a., kõrgus 118 m. Selle kõrval on The Leadehall Building, rahvaliku nimega Cheesegrater. Valminud 2013.a., maksis £1.15 miljardit, kõrgus 225 m. Liigume tänava Bishopsgate poole. Meist vasakule jääb veel üks pilvelõhkuja - 22 Bishopsgate, tuntud ka kui Twentytwo. Valminud 2020. a., kõrgus 278 m Ületame suure tee ja meie ees on veel üks pilvelõhkuja - Tower 42 (NatWest Tower). Valminud 1981.a., kõrgus 183 meetrit, maksumus £316 miljonit. Möödume sellest vasakult poolt, tee peal näeme paari väga imelikku skultuuri. Jõuame tänavale Old Broad Street ja pöörame vasakule. Kohe meist vasakule poole jääb väga esinduslik hoone, City of London Club, aastast 1832.

Läheme edasi. Kohas, kus tee kahvlikujuliselt hargneb, hoiame vasakule. Vahetult enne järgmisele tänavale jõudmist on mingi mitmemeetrine kalauime meenutav metallist jurakas ja seinal plaat kirjaga, et siin sündis tuntud katoliku kiriku tegelane kardinal John Henry Newman (1801-1890). Varsti pöörame paremale, tänavale Threadneedle Street. Huvitav märkida, et algselt oli see tänav hoopis Three Needle Street, nimed muutuvad aja jooksul. Oli ju Cannon St algselt Candle St; Maiden Lane aga algselt Midden Lane tähenduses prahihunnik, sinna veeti voorihobuste sõnnikut. :-)

Vasakul paistab hoone Royal Exchange, praegu on seal ostukeskus ja kohvikud. Vahekäigus meie poolt vaadatult hoonest vasakul istub üks pronkskuju mugavalt tugitoolis. See on George Peabody, Ameerika filantroop. Kuju on aastast 1869, selle koopia on ka Baltimore'is. Huvitav, et kuju on püstitatud juba isiku eluajal, Peabody suri kolm kuud hiljem.

Tagantpoolt paistab veel kellegi büst, see on vist meile tuntum isik. Paul Julius Reuter, kuulsa teadeteagentuuri Reuters looja. See püstitati siia firma asutamise 125 aastapäeva puhuks 1976.a. Too info levitamises revolutsiooni teinud mees polnud sündinud selle nimega. Tema nimi oli Israel Beer Josaphat kui ta Saksamaal Kesselis sündis. Uue nime sai ta siis kui astus luteri usku. Aga otse selle kuju juurest võime siseneda ka Royal Excange tagauksest ja kõndida läbi selle, et eest väljuda. Ehk jooks mõne kohvi ka, see on seal üsna hea...

Väljume pisikesel platsil. Otse meist paremal on vägev hoone, mis meenutab kindlust. See on Bank of England, asutatud 1694.a., see maja on aastast 1734., arhitekt Sir John Soane. Tõsi küll, maja on tugevasti ümber ehitatud. Sisse me sinna olulise põhjuseta ei saa. Mina olen küll korra käinud. :-) Nurga taga on küll muuseum, sinna saab, kui see juhtub avatud olema.

Meie ees on London Troops War Memorial. Suhteliselt tagasihoidlik, autori kavandatud 30-meetrised sambad jäidki ehitamata... Aga vasakule vaadates näeme veel ühte monumenti, mis seisab saarekesel keset teed. Seal seisab James Henry Greathead, oma nime väärt, sest leiutas tunnelite läbinduskilbi. Tänu tema leiutisele ongi Londoni alune tunneleid täis. Otse enda ees aga näeme ratsakuju. See on Duke of Wellington, kodanikunimega Arthur Wellesley, kes tõi väejuhina lõpliku võidu Napoleoni vägede üle. Tal on veel teine ratsakuju ning uhke võidukaar paigas Hyde Park Corner. Ning lisaks veel omalaadi kurioosumina sealsamas lähedal pargis koopia antiiksest ihualasti Achilleuse kujust, millele sobitatud tema pea. Kuju kaalub 33 tonni ja on valatud sõjasaagiks saadud kahuritest. Londoni rikaste leedide kingitus rahvuskangelasele. :-)

Aga see paik siin on ajaloost veel ühe asja poolest tuntuks saanud. Siin asus linna esimene avalik väljakäik. Sissepääs sinna maksis ühe penni. Veel praegugi kasutatakse viisaka ümberütlemisena tualetti mineku kohta: "To spend a penny."