South Kensington
Mõnele meeldib, mõnele mitte. Arhitektuuristiil - Chaos Mirabilis.
Goldhawk Road
See sinine on Londoni kõige kitsam mitmekorruseline elumaja. Hyde Park põhjaservas on küll kitsam maja, kuid see on ehitatud augu täiteks ja elanikke selles pole.
Google Maps abil võid ka ise veenduda, et see maja on ka tagantpoolt sama kitsas, ei lähe tagant laiemaks.
Greenwich
Puu, mille on istutanud Venemaa tsaar Peeter I oma diplomaatilise missiooni ajal Inglismaale.
Stratford
911 mälestusmärk Olümpiapargis. Tehtud mõistagi purunenud hoonete tükkidest.
Mälestusmärk asub väikesel künkal, kuhu tuleb minna trepist. Aga hoolitsus kõigi eest paistab silma - tagaküljel on ka eraldi juurdepääs ratastooli kasutajaile.
Farrington
Inglismaal kehtib 1832. aasta seadusega kord, et kui mingi korteri akendesse on paistnud 20 aasta kestel päikesevalgus, ei tohi sinna ette enam midagi sellist ehitada, et see varjaks valguse. Akendel on selle kohta ka vastavad sildid. Selliseid silte on mitmes kohas, see vaade on kiriku aias asuvast kohvikust.
Piccadilly Circus Üks vanemaid kujusid Londonis maja fassaadil.
Tegin kohapeal klõpsu ära, kodus hakkasin fotot täpsemalt uurima. See firma, mille fassaadil kuju asub, pole "brothel", nagu pildilt paistab, vaid "Sotheby's'". 
St Paul's Thomas Becket, Canterbury piiskop, oli sündinud siin lähistel. Piiskopil tekkis konflikt kuningas Henry II-ga kiriku õiguste pärast. Neli kuningale lähedast isikut mõrvasid ta Canterbury katedraalis. Kuningas tegi näo, et tema pole asjasse segatud - poisid pisut hullasid, anname andeks. Becket kuulutati peagi pühakuks.
Liverpool Street Jaama Liverpool Road kõrval. Children of the Kindertransport.
Tegemist oli päästeprogrammiga novembri 1938.a. ja septembri 1939.a. vahel, kus umbes 10000 enamasti juudi rahvusest last evakueeriti Saksamaalt Austriasse, Tšehhoslovakkiasse ja Suurbritanniasse.
Marble Arch Kunagi oli see kirik (St Mark's Church), aga nüüd on muudetud söögikohaks.
Lambeth North Ka aiandusmuuseum asub endises kirikus. Ega see midagi erilist pole, aga kuna on tasuta, võib ehk läbi astuda.
Archway Kassi kuju. Nii tiheda võre taga, et raske näha. Aga juures oli silt, et hakatakse restaureerima.
Richard Whittington (1354..1423.a.) oli jõukas mees ja hilisem Londoni linnapea. Legend räägib, et algkapitali oma rikkusele sai ta oma kassi müügist. Seda ei pruugi me uskuda, aga huvitav legend igal juhul.
Sloane Square Punktis 213 on juba kirjeldatud üht mälestusmärki kirjanikule Oscar Wilde. Aga on teinegi. Mööda King's Road umbes kilomeeter edelasse, maja nr 250 kõrval. Väga kummaline objekt. Tartus on küll ilusam.
Kuju on selles kohas ilmselt seepärast, et siit vaid pool kilomeetrit eemal kirjanik elas ja sealtsamast majast ta ka vangimajja viidi.
Hampstead Sadu meetreid selliseid käiguteid, mis on rajatud 20. sajandi alguses. Mingit muud mõtet ei tundu olema, et lihtsalt kena on... Näha on, et üht-teist remonditakse, aga suhteliselt räämas mulje jätab. Aga kunagi jalutasid siin laiades lumivalgetes kleitides daamid...
St Paul's Kell, millega surmamõistetule hommikul teada anti, et tema viimne päev on saabunud. Kahjuks see siin on koopia, mitte originaal. Asub kirikus Holy Sepulchre.
Temple Pood, millest kirjutas Charles Dickens. Pärit aastast 1567. Hea reklaam muidugi.
Muide, kui hoolikalt vaatad, siis vasakul oleva maja seinal on jälg mingist varasemast liitunud ehitisest. See nagu vihjaks selle poe suhteliselt hilisemale ehitusajale?
Täpsemalt uurides selgubki, et see pood siin on ehitatud 1963. aastal. Aga äriliselt hea muidugi, kui sulle on reklaami teinud Dickens ise. Ning pilk peale heita sellele poekesele tasub ikka.
Gloucester Road Üks jaama Gloucester Road (häälda: gloster!) perroonidest on rongide poolt kasutamata ja seal toimuvad kunstinäitused. Ma ei saa garanteerida, et seal neidsamu asju näed, aga midagi on seal kindlasti.
Farringdon Metroojaama Farringdon koridoris on seinal imelik tekst. Tunduks, nagu oleks inglise tähestik peegelpildis. Aga kui hoolsamalt vaadata, siis on selles "tähestikus" ebakorrapära, mis annab kokku lugedes JOHNSTON. Niiviisi meenutatakse kirjatüüpi, mida kõikjal metroos kasutatakse. Johnston (ehk Johnston Sans) on kirjatüüp, mille disainis Edward Johnston. Seda kasutatakse 1913. aastast. Kui sul muidu silma pole seda kõikjal ära tunda, siis pane tähele - täpid tähtede "i" ja "j" kohal on väikesed rombid.
Seda kirjatüüpi on hiljem pisut muudetud. 1979. aastal jaapani disainer Eiichi Kono tegi pisikesi muudatusi proportsioonides. 2016. aastal taas pisut muudeti kirjatüüpi, et see sobiks digitaalseks esituseks ning lisati sinna uusi sümboleid. Praegu kutsutakse seda Johnston100.
Morden Metroojaam Morden. Hoone on välimuselt üsnagi ilmetu. Ei midagi erilist. Nimi kah kuidagi tuhmivõitu. Aga see on Londoni lõunapoolseim metroojaam. Ning erilise absurdina asub liinil Northern. Ehe näide sellest, et ka metroo rajamisel ei lähe esialgsed plaanid ja tegelikkus kokku.
St Paul's Tate Modern, endisest elektrijaamast ehitatud moodsa kunsti muuseum. Väljast vapustavalt huvitav. Seest... Mitte just eriti.
South Kensington Üle 400 meetri pikk jalakäijate tunnel. Seda mööda pääseb metroojaamast kolme erinevasse muuseumi ning vihma käes peab kõndima vaid kümme-viisteist meetrit.
Earl's Court 10 Gledhow Gardens. Selles majas kirjutas Andrew Lloyd Webber esimese versiooni rock-ooperist Jesus Christ Superstar. Ta elas selles majas alates 1964. aastast korteris number 1.
Teadaolevalt pole Webber Eestis käinud, kuid libreto autor Tim Rice on viibinud esitusel Tartus.
Gunnesbury Paik, kus Londonit tabas 8. septembril 1944. aastal esimene V-2 rakett tappes kolm inimest ja vigastades 22, hävis 11 maja. Võimud ei tahtnud paanikat tekitada ning avalikkusele teatati gaasitorustiku plahvatusest. Kui palju V-2 rakette üldse Londonit tabas, on raske öelda. Arvud eri allikais kõiguvad tugevasti. 500 kuni 1350. Ka tavalisi pomme kukkus linna palju, sõjas oli tähtsamatki teha kui tabamusi lugeda. Tabamistäpsus oli tollal üsna olematu, kindlasti said tabamusi ka asustamata alad.
Barbican London, 41-42 Cloth Fair. Vanim elumaja Londoni kesklinnas, imekombel elas üle 1666. aasta suure tulekahju. 1929.a. planeeriti see lammutada, kui õnnekombel siiski säilis. Maja oli väga viletsas seisus, kuid 1995.a. sai see uued omanikud, kes maja korralikult restaureerisid. Aastal 2000 sai see töö auhinna: City Heritage Award. Maja tinaraamidega aknaklaasidele on teemantpliiatsiga oma autogrammid jätnud mitmed nimekad isikud, nagu Sir Winston Churchill ja Queen Mother (Elizabeth II ema).
Cannon Street Selles kohas Londoni kesklinnas voolas kunagi väike jõgi Walbrook. Jõge enam ammu ei ole, aga kunstilises vormis on tükike sellest taasloodud.
Highgate Ilus sild tiigil. Kui teisele poole lähed, selgub, et silda tegelikult polegi, see on justnagu teatridekoratsioon.
Paddington Üks esimesi suuri kujusid Londonis, mis kujutavad naisterahvast. Sarah Siddons, näitlejanna. Üks tema tuntumaid rolle on Lady Macbeth. Kuju nagu kuju ikka, aga tasub tähele panna väikseid detaile, mis võivad algul märkamata jääda.
Surrey Quays Russia Dock oli kunagi paik, kus maabusid puitu vedavad laevad Norrast, Rootsist ja Venemaalt. Ajad muutusid ja nüüdseks on saanud sellest kitsas, kuid pikk pargiala. Vaid vähesed märgid kogenud silmale näitavad, et paigas, kus praegu on kena jalutada, maabusid kunagi kaubalevad.
Surrey Quays Greenland Dock vana tõstesild. See pole enam kasutusel. Paigas, kuhu selle alt saaks seilata, asub nüüd Tesco pood. Aga sild on säilitatud ajaloo- või tehnikahuviliste jaoks ning hoitakse korras. Sild ei tõuse mitte mingi telje abil, vaid kaldub kaarte peal. Silla vasturaskuseks on üleval suur veepaak.
South Quay Kuidagi kitšihõnguline hoone, aga üsna omapärane. Mis see ometi on? See on pumbajaam, mis suurte vihmasadude ajal drenaažist vett ära pumpab, et vältida üleujutusi tänavatel.
Nine Elms Mis see on? Kahe maja vahel on ujumisbassein. Esimesel pilgul on isegi vaadates raske aru saada, see on üleni klaasist ja väga läbipaistev. Ometi on see reaalne ujumisbassein, kus maja jõukad elanikud suplemas saavad käia. Karta on, et igaüks seda ei söandaks, basseini läbipaistev põhi on maapinnast 35 meetri kõrgusel.
White City Ka Londonis on oma "tagurpidi maja". Aga see on paljudes linnades üle maailma, eks ise otsustad, kas tasub kaheksa naela sisse minemisele kulutada. Tartu maja on minu arvates isegi ägedam.
Hyde Park Corner Down Street metroojaam. Asub vaid mõnesaja meetri kaugusel teisest jaamast ning siinkandis elavad jõukad inimesed, kel teised transpordieelistused. Seega suleti see jaam jäädavalt juba 1932. aastal. Arhitekt Leslie Green, tema projekteeritud tumepunaste terrakotakividega ja kaarakendega jaamad tunneb juba kaugelt ära (If it is red, it's Green). Aga II Maailmasõja ajal oli see paik tuntud War Rooms kõrval teine koht, kus Winston Churchill oma meeskonnaga nõupidamisi läbi viis.
Abbey Wood Lesnes Abbey oli Londoni kirdeosas asuv klooster. Praegu on sellest järel vaid müürijäänused, aga vaatama tasub ikka minna. Sest need varemed asuvad imeliselt korda tehtud ilusas pargis. Kõigest pool kilomeetrit jalutamist Elizabeth Line jaamast Abbey Wood. Kui kõht tühjaks läheb, siis kohvik on ka.
Kloostri lasi ehitada Richard de Luci, Chief Justiciar of England, aastal 1178. Oletatakse, et kloostri ehitamine oli osa tema patukahetsusest, sest ta oli seotud Cantenbury piiskopi Thomas Becket'i tapmisega.
West Kensington Puu embab postkasti. Postkastil on tähed "ER VII". See tähendab kuningat, kelle valitsusajal see postkast paika pandi. Järelikult, et tegemist oli kuningas EDWARD VII-ga, kes valitses 1901..1910. ER on mõistagi EDWARD REX.
Kui tahad endale sellist postkasti koduaeda teha , siis selle punase värvi kood on Royal Mail Red (väga lähedane RAL 3020 Traffic Red või BS381C-538).
Woolwich; Woolwich Foot Tunnel. Paljud teavad jalakäijate tunnelit Greenwichis. Aga suhteliselt vähesed teavad, et on veel üks sarnane tunnel Thames'i all. See on üsna mahajäetud, kuid toimib senini. Pilti tehes ei pidanud ma ootama, et tunnel inimtühi oleks, see enamasti ongi. Liftid on küll kolmandat aastat rikkis, pead trepist laskuma.
Woolwich; Kell, mis töötab voolava vee jõul. Aga kui mina seal käisin, siis õiget aega see küll ei näidanud.
Goodge Street; Londonis on telepilti edastatud kolmest kohast (alates 1936. aastast!). Kaks esimest masti asusid kesklinnast kaugel ja muidugi ammu telepildi edastamiseks enam kasutuses pole, kuigi on säilinud. Kolmas torn ehitati üsna kesklinna ja seda teatakse nime all BT Tower (BT on British Telecom). Torni kõrgus on 189 meetrit, see ehitati 1964. aastal. Torni vundament ulatub 53 meetrit allapoole maapinda ja torni tipp kõigub tugeva tuulega kuni 25 cm. Praegu sealt enam telepilti ei edastata, aga on antennid muu side jaoks. Tornis oli kuni 1980. aastani pöörlev restoran. Torni ümbritseb LED paneel, millel edastatakse mitmesugust informatsiooni. Ühel päeval 2009. aastal oli terve päeva tornis Windows 7 veateade. 2024. aastal müüdi torn firmale MCR Hotels ja sinna planeeritakse luksushotelli.
Notting Hill Gate Londonis on kunagise hipodroomi keskele ehitatud kirik. Meil aga...
Temple Endine pangahoone, nüüd kõrts. Hoovis seisab vana kahekorruseline buss. Seda saab reserveerida kui seltskond soovib omaette pidu pidada. Aga värav on väga kitsas. Kuidas see buss sinna sai? Tuleb välja, et see tõsteti sinna kraanaga ümbritsevate küllaltki kõrgete majade kohalt.
Temple Mingi imelik objekt. Praegu hoiavad siin kojamehed oma koristustarbeid. Aga see on kunagine tualett, et kõrtsist koju minevad härrased majade seinu ei reostaks.
Charing Cross Londoni kesklinna üks vanemaid ning olulisemaid tänavaid on Strand. See peaks tähendama kaldapealset, kuigi praegu sealt Thames küll näha ei ole. Tänava nimi ongi lihtsalt Strand, mingit lisasõna, nagu "street", "road" või "avenue" sinna kunagi ei lisata. See on esimene tänav Londonis, kus hakati kasutama majade nummerdamist. Ning sellel tänaval on ka mitmeid teatreid. Üks oluline neist kannab nime Adephi. Teatrihoone on pikk ja selle teine ots ulatub kõrvaltänavale Maiden Lane. Ning seal asub sissepääs näitlejaile. Kunagi oli selle teatri meeletult populaarne näitleja William Terriss. Ning just selle personali tagaukse lähedal (pisut vasakule) ootas teda kadedusest hullunud kolleeg Richard Archer Prince ja pussitas teda. Ning staarnäitleja suri sealsamas pea naiskolleegi süles. Paningi siia pildi sellest tagauksest. Teatri fassaad peatänaval on, muide, üsna tagasihoidlik, seepärast ma pilti ei pannudki.
Muuseas, nagu juba öeldud, on see kõrvaltänav Maiden Lane. Aga ära arva, et see nimi neiukest tähendab. Nagu paljud vanad nimed Londonis, on kirjapilt ja tähendus aegade jooksul muutunud. See nimi tuleneb sõnast "midden" tähenduses sõnnikuhunnik. Kunagi oli see koht, kuhu ladustati ajutiselt tänavailt korjatud voorimehehobuste "toodang".
Ega seda nüüd kusagilt kontrollida ei saa, aga tolle näitlejanna väitel, kelle süles Terriss suri, olevad tema viimased sõnad olnud: "I'll be back."
Kew Gardens Londoni botaanikaaeda kutsutakse Kew Gardens. Botaanikaaia pindala on 132 hektarit ja seal on umbes 30000 taimeliiki. Varu vähemalt kolm/neli tundi, et jõuaksid peamise ära näha.
Nagu piltidelt on näha, siis on selles botaanikaaias ka palju selliseid objekte, mis päris taimeriiki ei kuulu. Aga huvitav paik ringi jalutada on see küll.
Kew Gardens Vaade botaanikaaiast Kew Gardens üle Thames'i hoonele Syon House. Omal ajal oli siin paigas nunnaklooster, sellesama ordu, kes pidas meil Pirita klooostrit. Teatavasti kuningas Henry VIII likvideeris kõik kloostrid ning mees paljude tiitlitega (Edward Seymour, 1st Duke of Somerset, 1st Earl of Hertford, 1st Viscount Beauchamp) ehitas itaalia stiilis selle maja. Henry VIII viies naine Catherine Howard oli selles majas abielurikkumise eest vangistatud kuni ta Towerisse hukkamisele viidi.
Sel kunagisel kloostril on veel ühes asjas sarnasus Pirita kloostriga peale ordu. Nimelt on mõlema kohta legend, et seal oli maa-alune käik, mis viis kaugele-kaugele. Selle kloostri puhul nimelt jõel ülesvoolu asuvasse mungakloostrisse. Aga ilmselt see vaid kena legend ongi. Eriti arvestades jõe lähedust, oleks sellise tunneli ehitamine keskaegsete vahenditega ilmvõimatu olnud. Aga kes tahab, las usub.
Kew Gardens Üsna uhke pagood kohas Kew Gardens. 1761..1762. Tegelikult rikub pagood seda reeglit, et idamaistel pagoodidel peab olema paaritu arv korruseid. Siin on neid kümme.
Pagoodil on kaunistuseks 80 kuldset draakonit. Draakonid, mis algselt paika pandi, kadusid 1784. aastal, ehk lendasid idamaadesse tagasi. Uued draakonid pandi paika 2018. aastal suure restaureerimistöö käigus. Alumised draakonid on tehtud aafrika seedrist ning kaunistatud kullaga. Ülejäänud kõrgemate korruste draakonid on 3D prinditud plastist, et vähendada koormust konstruktsioonidele.
Draakonid on värvitud üsna kirevaks. Kui vaatad alumist pilti, siis keskmine draakon on jäetud selliseks, et oleks sarnasem oma idamaiste originaalidega.
Gloucester Road Mews on kunagine teenindustänav, enamasti umbtänav. Tänapäeval ei ela siin enam teenijad, vaid on oma miljöö poolest ka jõukamate seas hinnas. See siin on huvitav just tasapindade arinevuse tõttu.
Holland Park Jõukama klassi linnakodaniku kodu. Kirjanik lahkus siit ja kolis äärelinna kortermajja (vaata punkt 217), kuna alanud sõja tõttu kartis pommitamist.
Mansion House Kunagine randumispaik. Müüril on mitmekümne meetri pikkuselt mosaiigina kujutatud siinse paiga ajalugu. Hea paik õpilastele ajalootundi läbi viia.
Baker Street Jalakäijate tunnel. Tundub, et selle eesmärk on infotahvleid eksponeerida, sest selle tee ületamiseks küll tunnelit eriti vaja pole.
Piccadilly Circus Teater Criterion. Teatri sissepääs ning piletikassa on maa peal. Ülejäänud osa teatrist on maa all. Ehitatud 1870. aastal. Osati ikka vanal ajal ehitada, eriti kui arvestada, et Thames on küllaltki lähedal.
Paddingyon Station Väga universaalne insener. Kui 2002. aastal BBC korraldas publikuküsitluse "100 Greatest Britons", siis sai ta Winston Churchilli järel teise koha. Ta oli teise tuntud inseneri Sir Marc Isambard Brunel'i poeg. Osa töid tegi ta koos isaga, aga ka tema iseseisvad tööd on jätnud suure jälje. Ta projekteeris tunneleid, raudteid, sildu, laevu, hooneid... Londonis liikudes on võimatu mitte näha mõnd tema loodud objekti.
Tower Hill Otse metroojaama sissepääsu kohal künkal on hiiglaslik päikesekell. Seda ümbritseval rõngal on bareljeefina kujutatud riigi paljuski traagiline ajalugu, sõjad, tulekahjud, epideemiad. Aga kui kujutisi väga hoolikalt vaatled, võid teiste õnnetuste seast leida väga pisikeselt ka Margaret Thatcher'i. .
