Kiire jalutuskäik

  St Paul's  

Siin lehel (menüüs "Jalutuskäigud") on hulk marsruute, mida mööda jalutada. Aga kui oled esimest korda Londonis ja aega on vaid üks päev, siis kõike vaadata ei jõua. Siin pakungi ühe marsruudi, et saaksid kiirkorras "kõige-kõige" paigad läbi käia.

Alustame metroojaamast St Paul's (Central Line). Jaamale nime andnud katedraal on samas lähedal, lõuna suunas. Katedraal ehitati Sir Christopher Wreni projekti järgi pärast Londoni suurt tulekahju (aastal 1666) vana samanimelise ja tules hävinud kiriku asemele. Siin abiellusid prints Charles ja printsess Diana. Siia keldrisse on maetud ka arhitekt ise. Kiriku ees on Queen Anne kuju, ka juba teine selle koha peal. Esimene lagunes lihtsalt ära. Ja ära pahanda, et tuvid on kuju ära reostanud, kuju autori nimi oli ka Bird. Kui parasjagu kirikusse sisse pääseb, võid käia keldris arhitekti hauda vaatamas ja ronida üles kuplile. Aga see on üsna väsitav, sest lifti seal muidugi pole... Mugavam viis kirikut imetleda on minna sellest mööda ida poole ostukeskusesse One New Change. Seal saab liftiga tasuta üles katusele ja sealt on palju muudki näha.

Edasi läheme katedraalist lõuna poole üle jalakäijate silla Millennium Bridge. Huvitav tehniline lahendus, koguni nii huvitav, et päev pärast silla pidulikku avamist läks see aastaks remonti. Mõned tunnevad seda ka Harry Potteri sillana, filmi järgi. Silda mööda saame kunstigalerii Tate Modern ette. Galerii on ehitatud vana elektrijaama hoonesse. Siit hakkame minema mööda jõe kallast vasakule. Kohe järgmine huvitav ehitis on Shakespeare's Globe nimeline teater. Ehtne see kahjuks pole, vaid on ehitatud suhteliselt hiljuti püüdes seda teha samal viisil, kui vanasti ehitati. Esialgne sellenimeline teater asus sada meetrit kagus (kontuur maapinnal osaliselt tähistatud). Edasi minnes jõuame ühe üsna ilmetu sillani - London Bridge. Sellest lõuna poole just siinsamas asub Borough Market. See on toiduainete turg, mis tegutseb siin juba aastasadu. Saab toitu kaasa osta ja ka kohapeal süüa. Edasi liigume taas kagu suunas mööda tänavat Tooley Street. Peatselt saab sealt ka jõele lähemale põigata.

Jõuame sillani Tower Bridge. See on kindlasti Londoni sildadest kõige tuntum. Ületame silla, kuid keskel tasuks tuldud tee suunas tagasi vaadata. Siit paistab Suurbritannia kõrgeim ehitis The Shard, sõjalaev-muuseum HMS Belfast (kahurid sihitud peaaegu 20 km eemal asuvale bensiinijaamale) ja lössivajunud kiivri kujuline endine linnavalitsuse maja. Ees näeme ka sillale nime andnud kindlust Tower of London, mis seisab siin juba tuhatkond aastat. Selles on kinni istunud ja sageli ka elu kaotanud palju inimesi (sees siiski vaid 22, hukkamised toimusid väljas), ühed tuntuimad kindlasti Henry VIII kaks naist, samuti poliitik, filosoof, usu- ja kirjamees Thomas More (kellest 400 aastat hiljem sai pühak). Põhja pool kindlust leiame metroojaama Tower Hill, kust meil tuleks uude paika sõita (aga kohe samas on ka suveniiripood). Sõidame liinil Circle Line jaama Westmister. Liin on tähistatud kollase värviga nii kaardil ülal kui ka tegelikult metroos (vali siltidelt "westbound"). Aga võid valida ka District Line, see on tähistatud rohelisega.

Kohe jaamast väljudes pole üldse raske näha võimsat parlamendihoonet ja selle torni. Seda nimetatakse Elizabeth Tower ja selle sees asub tornikell nimega Big Ben. Alles hiljuti vabanes torn tellinguist pärast pikka remonti. Parlamendihoone taga on Westminster Abbey, heidame ka sellele pilgu. Läheduses on ka palju suurmeeste kujusid, kellest meie ilmselt tunneme Winston Churchilli, Mahatma Gandhit ja Nelson Mandelat. Nüüd ületame silla. Silla teises otsas on lõvi kuju, mis pole marmorist, vaid on keraamiline. Siin on hea pildistada teisel kaldal olevaid objekte.

Nüüd jalutame jõe kallast mööda põhjasuunas. Mõõdume hiiglaslikust vaaterattast London Eye, mida ilmselt juba varem tähele panime. Siin on enamasti palju rahvast ja toredaid tänavamuusikuid. Teispool vaateratast märkame lipuvarrast, mis kaalub viis ja pool tonni. Jõe kaldal kõnnime kuni raudteesillani Hungerford Bridge. Sellest kummalgi pool on jalakäijate sillad (Golden Jubilee Bridges), mis ehitati kuninganna valitsemise 50. juubeliks. Silla rajamine oli keerukas, sest jõe põhjas olid II MS ajast lõhkemata lennukipommid. Seepärast tehti hulk kaevetöid käsitsi. Võiksime valida vasakpoolse silla, sest parempoolne läheb Charing Cross jaama sisse.

Nüüd otse edasi ongi Trafalgar Square. Kuulsad purskkaevud, pronkslõvid ja admiral Nelsoni ausammas. Teisel pool terassi taga asub kunstigalerii. Väljak on saanud nime merelahingu järgi aastal 1805, kus Nelson küll hukkus, kuid lahing Napoleoni laevastiku vastu võideti. Võiksime korraks sisse astuda ka paremal pool galeriid asuvasse kirikusse St Martin in the Fields, et imetleda sealset vitraažakent. Kui nälg peaks vaevama, siis vasakul pool kirikut on sissepääs söögikohta Cafe in the Crypt (kirku keldris). Hinnad seal polegi tegelikult kaugeltki nii kõrged, kui esindusliku asukoha järgi võiks arvata.

Väljakust edelasse paistavad suured väravad, Admiralty Arch. Sealt me edasi lähemegi. Tasub tähele panna, et ühe samba küljes on pronksist nina. Sirge pikk punast värvi tee, mis meie ees avaneb, kannab nime The Mall. See tee viib otse kuninga(nna) lossini Buckingham Palace. Aga läheme sinna väikese ringiga. Keerame vasakule ja möödume platsist Horse Guard Parade ning jõuame pargi St James's teise küljeni. Ilus ilmaga on seal palju jalutajaid ja pargis on ka kaunis veekogu veelindudega. The Mall peale saame tagasi pöörduda ületades silla. Ees ongi kuningapalee, mis jätab tõesti vägeva mulje.

Läheme nüüd läbi teise pargi - Green Park. See park on tuntud selle poolest, et seal pole ainsatki istutatud lille. Kui kasutame pargi läbimiseks idapoolset jalgteed, siis liigume tegelikult maa-aluse jõe kohal. See on Tyburni jõgi, mis on andnud nime ka põhja pool asunud kunagisele hukkamiskohale. Vanasti jagunes see jõgi enne Thames'i jõudmist kaheks ja parlamendihoone Westminster Palace asus saarel. Jõuame tänavale Piccadilly (Aga enne seda võime pargi kirdenurgas joogiveepudelit täita). Liigume sellel tänaval paremale, st kirde suunas ja, oh üllatust, jõume välja legendaarsele väljakule Piccadilly Circus. Aga enne sinna jõudmist möödume vasakul pool olevatest väravatest, mille kohal punane lipp kirjaga Burlington House. Võiksime piiluda paremalt poolt väravate vahele. Seal asub telefoniputka, mis on kõige esimene kuulus punane putka, mis iganes valmistati. Aga nüüd oleme platsil Piccadilly Circus. See on sama sümboolne paik, nagu Times Square New Yorkis. Pole teab mis suur, aga iga turisti eesmärk. See plats ja tänav on saanud, muide, nime vanaaegse rõngaskrae järgi. Platsil asub vibuga laskva poisikese kuju, mida peetakse enamasti Eroseks, aga tegelikult olevat tema poolvend. Võta nüüd kinni...

Siit pool kilomeetrit edasi ida suunas (vali Coventry Street) on veel kaks objekti "must-to-see" - Leicester Square (hääldus: lester) ning Covent Garden Market. Esimene neist küll erilist muljet ei jäta, seal on muidugi palju poode, kus on väga kallid hinnad, aga kaup seda hinda kaugeltki väärt ei ole... Väljaku keskel on pargike. Edelapoolne sissepääs kannab Isaac Newtoni nime. Pargis on palju kujusid: William Shakespeare, Charlie Chaplin, Mary Poppins, Mr Bean, Batman...

Aga Covent Garden'i turg väärib tõesti külastamist. Iseasi, kas ostmist, aga kindlasti on huvitav vaadata, mida kõike oskavad inimesed turul müüa. Turu lähedal asub ka traspordimuuseum ja idas on kirik, mis pole katedraal, aga kannab ikkagi Püha Pauli nime.

Turust põhja suunas on metroojaam.